Lisa - Heebrealastele 7

 

Kiri Heebrealastele võrdleb Vana ja Uut Lepingut, näidates, et meil on täiesti erinev ja parem suhe Jumalaga kui neil, kes olid Moosese seaduse all. Kümnise arutelu kirjas Heebrealastele 7. peatükis lisati ainult selleks, et tõestada, et Melkisedeki preesterlus oli leviitide preesterluse ees parem. Tõendades seda punkti, tõestab heebrea kirja autor, et Jeesus on vanema Lepingu preestritest parem, sest Psalm 110: 4 oli ennustanud, et ta on igavesti preester, " Melkisedeki korra järgi". See oli selle argumenti ülim eesmärk, et tõestada, et Jeesus oli suurem kui Vana Lepingu preestrid.

Kümnis on osa võrdlemisest ja argumendist, sest Leevi suguharu oli sümboolselt oma vanaisa Aabrahami nuietes, kui ta kohtus Melchizedekiga ja andis talle kümnise. Seepärast võib öelda, et Leevi maksis Melkisedekile kümnise ja sai temalt õnnistuse. Heebrea kirja autor peab kümnist maksma Melkisedekile ja saama temalt õnnistuse tõestamaks, et Melkisedek oli suurem kui Leevil ja kõik vana lepingu preestrid, kes tulid Leevi suguharust. (vt Hb 7: 1–17)

Melkisedeki preesterlust võib pidada suuremaks kui Vana Lepingu preesterlust, sest Melkisedek oli kuningas ja preester ning leviitlik preesterlus oli keelatud kuninga ametikohal. Peale selle oli Moosese seaduse kohaselt pidev preestrite järjekord, sest mehed võivad surra ja neid on vaja asendada . Melkisedeki preesterlust võib pidada ka leviitliku preesterluse selle aspekti poolest paremaks, kuna Piiblis puudub viide tema sünnile või surmale või sellele,et teda asendatud kellegi teisega tema järel.

Mitte õpetada kümnist Kirikule

Heebrealastele 7: 8 on kontekstist välja võetud ja valesti tõlgendatud. Mõned peavad ekslikult seda, et nad õpetavad, et kümnise maksmine on tavaline Uue Lepingu annetamise viis. See pühakirja osa on osa kaalukast ja keerulisest teoloogilisest argumendist. Juhuslik lugeja ei pruugi mõista selle tähendust. See nõuab terve peatüki hoolikat uurimist salmide ja sõnade kaupa , et saada selge arusaam sellest, mida öeldakse.

Heebrealastele 7: 8 King Jamesi Versioonis:

“Ja siin inimesed, kes surevad, saavad kümnist; aga seal võtab ta nad vastu, kellest ta on elanud.”

See salm ei tähenda absoluutselt seda, et kümnise maksmise praktikat järgiti Uue Testamendi kirikus ajal, mil kirjutati kiri Heebrealastele. Samuti ei räägi see kümnise maksmise praktikast, mis peaks olema püsiv, kogu kiriku ajastul. Fraas „siin mehed, kes surevad,võtsid vastu kümnist” ei räägi nüüd kiriku kristlastest õpetajatest. See räägib Jeruusalemma templis olevatest preestritest. “Ta”, millele viidatakse fraasiga „kuid ta võtab neid vastu” on Melkisedek, 4000 aastat tagasi, mitte Jeesus.

Seda salmi tõlgendavad mõned valesti, öeldes:

Ja siin (Uues Lepingus) saavad mehed, kes surevad (meie pastorid ja teised teenistujad) kümnist (uuesti sündinud kristlaste käest); kuid siin (taevas) ta (Jeesus) (on see kes tegelikult ) võtab neilt vastu, kellest on tunnistajaks, et ta elab.

See vale salmi tõlgendus ei mõista teoloogilist argumenti, mis on kirjakohta lugedes tehtud. Seda tõlgendatakse valesti hoolimatult piibelik tõend, et kümnise maksmine on Jumala tahe ja standardne tegutsemisviis uues lepingus.

Objektiivselt tõlgendatuna selle kontekstis, ütleb see salm tegelikult:

Ja siin (Iisraelis ajal, kui heebrea kiri olid kirjutatud) inimesed (kes olid preestrid vana lepingu all) kes (harilikult) surevad (ja need, kes teise sureliku inimese järgi positsioonile asuvad) võtavad vastu kümnist (neilt , kes järgivad Moosese seadust); kuid seal (2000 aastat enne, Aabrahami ajal 1.Ms 14) tema (Melkisedek) võttis need vastu , kelle kohta on tunnistatud, et ta elab.

Teadlased ja teoloogid arutlevad, kas see sõnastus, mis viitab Melkisedeki lõputule elule, on otsene või sümboolne. Mõlemal juhul ei viita see salm kümnise maksmisele Uues Lepingus. „Siin inimesed, kes surevad võttes vastu kümnist,” viitab Vana Lepingu preestritele, mitte Uue Lepingu Jumala sulastele. „Seal ta võtab neid vastu” viitab Melkisedekile 1. Moosese 14: 18–20, mitte Jeesusele taevas. Uuele Lepingule ei viidata selles salmis mitte kusagil. See lõik ei õpeta, et kümnise maksmine on andmise viis, mis on Jumala poolt määratud Uue Lepingu jaoks.

Pane tähele mõned muid tõlked Heebrealastele 7: 8 Laiendatud:

Pealegi saavad siin [leviitide preesterluse] kümnist surma saanud mehed; samal ajal kui [Melkisedeki puhul] on nad saanud ühe, kellest on tunnistatud, et ta elab [alaliselt]. (Amplified Bible. Copyright © Zondervani kirjastus 1965).

Ja siin, ühelt poolt, saavad surmaga mehed kümnist, kuid seal saab ta [Melchisedec] võtab neid vastu, kelle kohta tunnistus on, et ta elab. (Uus Testament: laiendatud tõlge. Kenneth S. Wuesti Copyright © Wm. B. Eerdmans Publishing Co. 1961)

Heebrealastele 7: 8 viidatud „ta” on sama „ta”, millele viitas 6. salmis. „Ta” on Melkisedek. See “ei” viita Jeesusele Uues Lepingus. Melkisedek on salmi 1 teema ja sellele viidatakse salmides 2, 3, 4, 6, 8, 10, 11, 15, 17 ja 21.

Seepärast ei ole salmis 8 mainitud kümnis viide kümnise maksmisele Uues Lepingus. See on viide kümnise kohta mille Aabraham andis Melkisedekile. Isegi kui Melkisedek oli tegelikult Jeesuse Kristuse eelkuju ilmumine, oli ta Aabrahamiga teistsuguses suhetes, kui ta on uuesti sündinud inimesele Uues Lepingus. Jumala suhe inimesega muutus drastiliselt Jeesuse ülestõusmisel. Me ei ole seotud Jumalaga, nagu Aabraham oli.

Kõrgem ja parem kui Aabraham

Meil on Jeesus Kristusega palju suurem ja parem suhe, kui Aabrahamil oli Melkisedekiga. Meie suhte dünaamika vaimse ühenduse kaudu Kristusega on täiesti erinevad kui need, mis on Aabrahami ja Melkisedeki vahel. Me oleme Jumala pojad Kristuse kaudu, jagades tema positsiooni, staatust ja suhteid Isaga. Jeesus ei maksa kümnist Isa ees, nii et me ei tee seda. Me ei anna kümnist Jeesusele, sest me oleme temaga üks. See oleks meie suhtega vastuolus.

Kõik, mis meie valduses on, on juba Jeesuse Kristuse poolt ühiselt, sest ta on meie elu, elades meis. Eeldatakse, et kõik, mis meil on, on tema eesmärkidele pühendunud. Me oleme korrapidajad, kes elavad oma tahte täitmiseks maa peal. Kuid kümnist ei ole täna järgitav muster. Püha Vaim on nüüd juht, mitte kümnise põhimõte.

Heebrea 7 on osa teoloogilisest argumendist, et Jeesus on suurem ülempreester kui Vana Lepingu ülempreester ja et me elame täiesti erinevas vaimses süsteemis Uues Lepingus. Kümnised olid vaid osa Melkisedeki ja Vana Lepingu preestri võrdlemisest. Heebrea 7 ei kirjelda kristlaste kümnist ega andmist koguduse esimestel päevadel. Seda ei saa kasutada väite toetamiseks, et kümnis oli „peale Seadust”. See ei ole ettepanek kümnise maksmiseks. See ei ole isegi kommentaar kümnise maksmise kohta Uues lepingus.

Üheksas peatükk Desinformatsioon III

Kümnise maksmine algas Eedeni aias!

Mõned inimesed ütlevad hea ja kurja tundmise puu hooldamine ilma võimaluseta süüa selle vilju on sama printsiip kui kümnise maksmine. Nad tahavad näidata, et Aadam ja Eeva olid maksmas kümnist Eedeni aias tõestamaks, et kümnise maksmine on igavene printsiip, efektiivne veel tänagi.

Puu oli fookus Jumalale  sõnakuulelikkuse   küsimuses; kuigi, puu nimetamine kümniseks on järgmine pühakirja väänamine. Inimesed on lugenud midagi Piiblist, mida seal ei ole, kuna nad ei ole aru saanud Uue Lepingu elu loomusest Kristuses ja nad on otsimas midagi, millega kehtestada ja edendada kümnise maksmise doktriini.

Kui Jeesus suri ristil, Jumal oli maksmas oma kümnist!

Enamik inimesi pole iialgi kuulnud seda seisukohta, aga see on muutunud populaarseks mõnede palju respekteeritud teenistuste hulgas. See kõlab piibellikult ja esmalt see ei näi  muutvat evangeeliumi sõnumit, aga see moonutab mõlema, nii risti kui kümnise tähendust.  See on ebatäpne paralleel, mida on kasutatud kümnise maksmise edendamiseks. See näib  suhteliselt ohutu, aga see on osa tõsisest teoloogilisest valest, mis on tootmas kogudust, kes on  nõrk ja ebaefektiivne Jumala standardite tõttu.

Kui Jeesus suri ristil, ta oli täitmas Jumala igavest plaani, mis eksisteeris enne loomist. Ta  oli „tapetud tall maailma rajamisest saadik“(Ilm.13:8). Tema surm ristil oli samuti Jumala poolt Aabrahamile antud tõotuse täitumine. Jumal oli testinud Aabrahami usku ja pühendumist, kui Ta käskis tal ohverdada tema oma poeg Iisak kui ohver. Aabraham läbis testi ja sündmus muutus Jumala prohvetlikuks pildiks Tema oma lepingu kohustusest anda Jeesus kui ohver inimese päästmise eest.

Jeesuse surm oli Jumala lepingu kohustuse täitumine, aga seal ei olnud mitte midagi tegemist kümnisega. Kui Aabraham andis üle Iisaki, siis ka seal ei olnud midagi tegemist kümnisega. Iisak oli 100 protsenti kõigest, mis Aabrahamil oli, kuna ülejäänu tema jõukusest oli väärtusetu võrreldes tema pojaga. Kümnis on kümnendik ja see jätab sulle 90 protsenti. Aabraham oli andmas kõik,  kui ta andis Iisaki.

Nagu ka, kui Isa andis Jeesuse, siis see oli kõik tema poolt sama hästi. Kolossa 2:9 ütleb:

„Sest temas elab kogu jumalik täius ihulikult“. Jeesus Kristus oli Jumala täielik väljendus ja kõik, mis ta võis anda, mitte just kümnis.

Kümnis on rajatud millegi juurdekasvule, mis on juba vastu võetud. Jumal andis ette maksuna enne, kui ta oli vastu võtnud midagi. Ta andis ilma mingi garantiita. Ta andis arvesse võtmata seda,  kas keegi aktsepteerib Jeesuse ohvrit või mitte. Ta andis sellepärast, et see on Tema loomus.

Jumal ei võlgne kümnist meile või iseendale. Me võlgneme talle võla, mida me ei suuda iial maksta. Sõnum ristist on see, et Jeesus oli seal meie kohal, meie eest. Ta oli tegemas meie jaoks midagi sellist, mida me ei peaks tegema iseendi eest. Kui Jumal oli maksmas kellegi kümnist, siis see ei oleks saanud olla Tema oma, see võis olla meie oma.

Paulus kirjeldab Issanda Jeesuse Kristuse ülestõusmist uudseviljana.

„Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinudest“(1.Kr.15:20).

Siiski, uudsevilja ohver on täiesti erinev Vana Lepingu ohver kui kümnis. Kuidas, millal ja milleks uudsevilja ohver on rajatud erinevale kontseptsioonile ja need kaks ei ole vahetatavad. Jumal tegi kümnised ja uudseviljad jäigalt erinevalt nii, et nad  maalivad erinevaid vaimulikke õppetunde. Ilma selleta, kirjeldades Jeesust kui uudsevilja, Paulus oleks rääkinud  Tema ülestõusmisest mitte Tema surmast. Sellel ei ole tugevat piibellikku alust nimetada Jeesuse surma ristil kümniseks. See on vigane paralleel. See on eksitav kontseptsioon mis tugevdab väärat kümnise maksmise doktriini.

Kui sa ei maksa kümnist siis Jumal võtab sinult ära need kümme protsenti!

Mõned ütlevad seda sel viisil: „Jumal saab selle, mis on Tema oma“. See õpetus on rajatud arusaamale, et Jumal omab kümnendikku kõigest, mis  sulle tuleb.  Kui sa ei maksa kümnist, siis sa oled varastanud varastatud omanduses omandi ja Jumal võtab selle sinult,  et anda sulle õppetundi. Ma kuulsin lugu inimesest, kes ei maksnud kümnist ühe nädala jooksul ja siis seal oli juhtunud  olukord mis maksis neile täpselt nii palju nagu nende kümnis oleks olnud.

Jumala Sõna võib olla meie usu ja meie doktriini aluseks, mitte kellegi kogemus. Kõik selles õpetuses on vastuolus sellega, mida Piibel selgelt ütleb Uue Lepingu kohta. Alates Tema ülestõusmisest, Issand Jeesus Kristus on absoluutselt kõigi asjade omanik, mitte  just ainult kümnise. Jeesus ostis meid oma verega ja meie kuulume talle sama hästi. Aga see ei ole loo lõpp. Kui me sündisime uuesti, siis meid asetati vaimulikku ühendusse Jeesusega ja me oleme nüüd üheskoos ning omame   kõiki asju Temas.

Me ei ole varastatud omandid sellepärast, et me jagame õiguspärast valdamisõigust kõiges koos Jeesusega. Teiselt poolt 100 protsenti sellest on pühitsetud temale kui Issandale ja tema kuningriigi eesmärkidele, mitte just ainult kümnis. Ta ei taha kümnist. Ta tahab inimesi, kes kasutavad kõike, mis neil on, Tema jaoks.

Need, kes ei tea tõde elu kohta Kristuses, on allutatud misiganes vale õpetusele, mida nad kuulavad. Kui nad mõtlevad, et nad on needuse all kümnise mitte maksmise eest, siis nende oma kartus avab ukse hävitusele. Nad ei saa vastu võtta Jumala õnnistust ja kaitset, kui nad mõtlevad, et nad on murdnud Tema seadust.

Me oleme uues, rõõmuküllases vaimulikus suhtes Jumalaga, mis hõlmab ainult vabatahtelist andmist. 2.Korintose 9:7 ütleb: “Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat.“

Kui Jumal on hoidmas needusi inimeste peade kohal, siis tal ei saaks olla ühtegi tõeliselt rõõmsat andjat, sellepärast et nad oleksid andmas sunduse all.

Kui igaüks maksaks kümnist, kogudustel oleks külluses raha!

Kogudused ja teenistused vajavad raha ja neil võiks olla seda rohkem, kui neil on nüüd, kui igaüks maksaks kümnist, aga kümnise maksmine pole Jumala lahendus probleemile.

Meil on vaja astuda tagasi ja küsida iseendilt, miks kümnise maksmise doktriini jutlustamine ei tööta. Miks nii vähe kristlasi maksavad kümnist hoolimata lõputust pragamisest nii teha? Barna Uurimisgrupi ülemaailmne vaatlus annetuste kohta näitab, et ainult 14 protsenti uuestisündinud kristlastest kontinentaalselt Ühendriikides andsid  vähemalt 10 protsenti nende sissetulekust  aastal 20011. Selle asemel et peksta oma pead vastu seina, me saame vaadata, kas meie teoloogia on kooskõlas Jumala Sõnaga.

Markuse 16:20 näitab, et Jeesus kinnitab, et tema sõna kuulutamisele järgnevad tunnustähed. Aga kümnise maksmine ei ole Jumala plaan Uue Lepingu jaoks ja Jeesus ei kinnita seda sõnumit. Püha Vaim ei saa teha armutööd inimeste südametes, et nad kuuletuksid õpetusele, mis ei ole arm  või tõde. Kui tõeline Uue Lepingu sõnum ja elu ühenduses Kristusega saab kuulutatud, võime me näha Püha Vaimu liikumas koguduses. Võib olla ka finantsiline andmine, selleks et teha midagi, mida Issand juhib. Selles võib olla  lisaks täiesti uus ärkamise vaim.

Taevas  on vait sinu vastu kui sa ei maksa kümnist!

Vana Leping kuulutas et needus tuleb Iisraeli peale kui nad murravad Jumala seadust. 3.Ms.26:19 Jumal ütleb et ta teeb nende taeva rauaks ja 5.Ms. 28:23 ta ütles see on kui vask.  Loomulikult rääkides vihma puudus viljasaagile ja kariloomadele võis olla laastav häving. See oli vaimulik sümbol samuti. Seal ei olnud nende sõnakuulmatuse tulemusel nende palvetele vastuseid.

See õpetus taeva sulgemisest Jumala rahva  kohal kui nad ei maksa kümnist tuleb samuti Malaki 3 peatükist kus Jumal on noomimas Iisraeli rahvast lepingu murdmise pärast. Salmis 10 ta ütleb: ”Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni.“

Iisrael ei olnud andnud Jumalale kümnist, mis oli kehtestatud nende lepingus, mis neil oli Jumalaga, ja nii olid nad Jumalalt varastav rahvas ja nad olid needuse all. Jumal tõotas avada taevaluugid nende kohal, kui nad maksavad kümnist sellepärast, et see oli nende probleemi põhjus. Aga kümnis ei ole osa meie lepingust ja nii ei ole läbikukkumine kümnise maksmisel meie probleemide allikas ja kümnise maksmine ei ole lahendus neile.

Imelised tunnistused tõendavad, et kümnise maksmine on Jumala tahe!

On olnud  palju  tunnistusi Jumala imelisest varustatusest inimestele, kes on maksnud kümnist. Samahästi on ka palju tunnistusi Jumala õnnistusest ja varustatusest inimestele, kes elavad täiest hingest Temale ilma kümnise maksmiseta. Kristlasi, kes elavad õnnistatud ja jõukat elu ilma kümnise maksmiseta, ei ole avalikustatud. Mitte  kõik  pole teinud  midagi,  et saavutada  midagi oma loo kõnelemise läbi ja selletõttu sa ei ole kuulnud midagi neist.   Midagi  muud, mida ei ole avalikustatud, on inimeste hulk, kes maksavad kümnist regulaarselt ja ei ole vastu võtnud seda finantsilist varustatust, mida nad oleksid pidanud.

On palju asju, mis mõjutavad õnnistatuse ja jõukuse taset inimese elus. Jumal vaatab südant. Mõnikord inimesed korrigeerivad oma suhtumist või liiguvad uskmatusest usku ja see lubab Jumalal õnnistada neid, aga kui nad eksikombel omistavad õnnistuse millele gi, mida nad on teinud, nagu kümnis. Kui ustavad kümnise maksjad pole vastu võtnud põhjendatud tasemel finantsilist õnnistust, millest nad on kõnelenud, siis nad on ikkagi kaotanud selle kusagil mujal nende elus- kas pole nii. Aga kui nad korrigeerivad teisi asju ja hakkavad vastu võtma Jumala varustust, kümnise maksmine ikkagi annab krediiti.

Inimesed ütlevad:“ Ma ei saa lõpetada kümnise maksmist, ma olen teinud seda nii kaua ja ma tean, et see töötab“. Nad ei saa aru et Jumal on hea ja armuline ja Ta vastab usule, kui Ta võib seda leida.  

„Sest Issanda silmad jälgivad kogu maad, et võimsasti aidata
neid, kes siira südamega hoiavad tema poole,“(2.Aj.16:9).

Jumal õnnistab siiraid inimesi, kes panevad oma usu tegudesse, isegi kui nende teoloogia ei ole õige.

Kuidas meie vajadused saavad vastatud kui me ei maksa kümnist?

See küsimus näitab et mõned inimesed mõtlevad, et nende kümnis on see, mis põhjustab nende varustatuse nendeni jõudmise. Nad mõtlevad, et Jumal võib selle tulemise peatada, kui nad lõpetavad kümnise maksmise. Neil on rohkem usku sellesse süsteemi, milles nad on töötamas, kui sellesse mida nad teevad Jumalas, kes on  ise tõotanud olla Isaks neile. Nad ei saa aru, et elu Kristuses on elu nii, nagu kohene liikmeks saamine Jumala perekonnas. Nende suhe Jumalaga on olnud läbinisti süstematiseeritud: ehitatud programmide ja instituitsioonide ümber. See on nii korrupeerunud lihalike religioossete leiutiste poolt, et nad ei tea, kuidas käia Jumalaga kui pojad. Nad ei mõista, kui hästi on Jumal varustamas miljoneid pühendunud kristlasi, kes ei maksa kümnist.

Anna ainult inimestele ja teenistustele kes maksavad kümnist või su seeme ei paljune!

See õpetus tuleb osaliselt vigasest eeldusest et andmise eesmärk on saada tagasi ja osaliselt teoloogilisest leiutisest. Paljude inimeste jaoks on andmine muutunud esmaseks äri julgustükiks sellepärast, et nad ei saa aru Uuest lepingust.

Piiblis on palju tõotusi õnnistuste tulemisest inimestele, kes annavad, ja inimestele, kes aitavad vaeseid, aga mitte ükski neist ei nõua, et anni vastuvõtja oleks kümnise maksja. Jeesus ütles rikkale noorele juhile müüa ära kõik, mis tal oli ja anda see vaestele, et tal võiks olla aare Taevas. Ta ei öelnud: “Tee kindlaks, et nad on kümnise maksjad või su seeme ei paljune.“

Suurimad kirjakohad Uues Testamendi epistlites, mis käsitlevad andmist, on rääkimas ohvrist, mis oli kogutud Jerusalemma vaeste kristlaste jaoks, kes olid näljast läbi minemas. See ei olnud kogumine täisajaga teenistujate jaoks. See oli kõigi vaeste inimeste jaoks koguduses. Selle ohvri suhtes Paulus ütles: “Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.“(2.Kr.9:6)

Õnnistuse tõotamine ei sõltunud sellest, kas vastuvõtja oli kümnise maksja.

Kahekümne protsendine trahv maksmata kümniste pealt.

See õpetus on harvaesinev aga see näitab kui kaugele on mõned läinud Vana Testamendi rakendamisega Uuele. Seaduses sisaldub 20 protsendine trahv iga üleastumise eest, mis on seotud Jumala pühade asjadega. 3.Ms.5:15-16 Kui isik patustas ignoneerimise läbi, nad tõid ohvriks jäära ja lisaks üleastumise väärtuse hõbeseeklites koos kahekümne protsendise trahviga.

Ma kuulsin lugu mehest ja naisest, kes peatasid kümnise maksmise, kuna nad olid finantsraskustes. Nad panid kirja, kui palju see oleks pidanud olema ja maksid selle hiljem interessiga. Nende siirus oli hämmastav, aga neil ei olnud ilmutust Uue Lepingu elust Kristuses.

Lausung Vanast Testamendist, mida kasutada kümnise maksmisel.

5.Ms. 26:1-15  on instrueeritud Iisraeliitidele, et mida nad peavad ütlema preestrile, kui nad toovad oma esmaviljade ohvreid ja kümnist. (Seal oli tegelikult kaks eraldi ohvrit kahe eraldi oleva deklaratsiooniga. Enamus jutlustajaid pole legaalsed selles osas. Nad just tõmbavad paralleeli Vanast lepingust ja rakendavad seda meile. Kuigi selle üldmõju on hoida koguduse tähelepanu kümnisel. Suurem viga on see,  et nad on rajanud elu Kristuses iganenud Vana Lepingu paradigmale.

Kümnise maksmise legaalne olemus.

Seadus oma loomuse tõttu peab olema selge ja spetsiifiline. Sellepärast see nõuab püsivat edasiarendamist ja selgitamist, et täpselt rakendada seda kõigis erinevates situatsioonides, mis jätkuvalt esile tulevad. Religioossed juhid Iisraelis lisasid suure suulise seaduste kogu sellele Seadusele, mille Mooses võttis vastu Siinai mäel.

Paljud kümnise maksmise jutlustajad jõuliselt eitavad seda, et nad on jutlustamas seadust, aga see sobib profiili täiuslikult. Seal on nii sama palju seisukohti sellest, kuidas maksta kümnist, kui ka jutlustajaid, kes ülendavad seda. See võib olla indikaator  läbinägelikele kristlastele, et see ei ole Püha Vaimu plaan meie jaoks tänapäeval.

Mõtle järgi järgnevatele küsimustele ja väljakutsetele mis on seotud kümnise maksmisega.

• Kas sa maksad kümnist brutotulust enne makse või neto tulust pärast makse?
• Kas kümnis peab olema esimese asjana makstud kui sa võtad vastu sissetuleku?
• Kas kogu kümnis peab minema su kohalikule kogudusele?
• Oled sa kohustatud maksma kümnist, kui su abikaasa ei ole sellega nõus?
• Oled sa kohustatud maksma kümnist, kui sul on mure finantside haldamise suhtes nende jaoks, kes on meelevalla positsioonil?
• Kuidaspeavad kümnist andma äriinimesed, kes ei tea, milline kasum on kuni aasta lõpuni või hiljem?
• Kas teenistujad maksavad kümnist tagasi kogudusele, kes on neile maksnud?
• On teenistujatel vaja maksta kümnist teistele teenistustele?
• Mida inimene teeb eelmiste kümnistega, mida tal ei ole õnnestunud maksta?
• Kas inimesed, kes ei ole täisajaga teenistuses, maksavad kümnist rahast, mis on antud neile misjonireisiks?
• Mis siis kui sa pärid maa või isikliku omandi, aga sul ei ole raha maksta kümnist sellest? Pead sa selle müüma, et maksta kümnist? Kui sa maksad kümnist tagant järgi, pead sa maksma trahvid ja intressiga? Kas sa  oled närvis Jumala täis õnnistuse ja kaitse suhtes kuni kümnis on täielikult makstud?
• Kas sa maksad kümnist lastetoetustest?
• Kas sa maksad kümnist asutuse kindlustusest, mida sa oled saanud füüsilise kahju või omandi hävimise eest?
• Kas sa maksad kümnist mitte rahalisest sotsiaalsest kindlustusest, hoolekandest või veterani tuludest?
• Kas sa maksad kümnist vaba päeva hooldusest, tervisekindlustusest või teistest kasudest, millega on sind varustanud sinu tööandja?
• Kas sa maksad kümnist kooli stipendiumist ja abirahadest?
• Kas sa maksad kümnist kinkidest ja auhindadest?

See fakt, et inimesed on küsinud nii palju küsimusi selle kohta, kuidas maksta kümnist, näitab, et see ei ole Püha Vaimu sisemine töö. See ei ole Kristus nende sees, kes on motiveerinud neid seda tegema. Nad on püüdnud täita seadust, mis on neile antud.

Kaheksas peatükk Desinformatsioon II

Jeesus maksis kümnist!

On öeldud, et Jeesus maksis kümnist. Piibel ei ütle midagi nii spetsiifilist, aga inimesed on kiired eeldama, et ta tegi seda sellepärast, et ta elas Seaduse ajal. See  on terve kümnise maksmise vale juur: hooletu järeldus mis on rajatud defektsetele  eeldustele. See toodab mittefunktsioneerivat religioosset doktriini ja nõrka kogudust.

Kui just ei juhtu, et Jeesusel oli  põllumajanduslikke produkte maalt, juurdekasvu põldudelt, viinamägedelt,  puuviljaaedadest, karjast, loomakarjast ja mesitarudest, millest oli  määratud Seaduse poolt  maksta kümnist, ei oleks tal olnud kümnist maksta. Isegi kui ta andis  kümme protsenti oma puussepa sissetulekust või kümnendiku oma teenistuse ohvritest, seda ei saaks nimetada „ kümniseks“ Seaduse definitsiooni järgi. Me teame, et ta andis vaestele, aga ta ei olnud fokuseerunud protsendile.  See võis olla ebaoluline vaba tahte ohvrite printsiibile ja andmise vaimule.

Kas Jeesus maksis kümnist või mitte, sellega pole  midagi teha seoses sellega, kuidas uuestisündinud Jumala poeg on  arvatavalt elamas Uues lepingus. Jeesus võis teha palju asju sellel Vana Lepingu perioodil, mida  ta iialgi ei kavandanud oma kogudusele täitmiseks. Kui kümnise maksmine oli nii tähtis, nagu meie oleme kõnelenud, et see on, oleks Jeesus võinud  rõhutada seda oma elus ja õpetuses.  Vastandudes sellele, ta minimaliseeris kümnise tähtsust  selle vaevu mainimise kaudu.

Jeesus oli Jumala  loomus jumalikult tegutsemas. Tema elamisstandard oli nii palju üle Seadusest et see ei ole sellega võrreldavgi. Sama peaks olema tõde koguduse kohta, milleks on Tema ihu maa peal. Meie elamise ja andmise viis peaks olema kaugel üle  kõigest eelnevast, kaasa arvatud Seadus kui ka Aabraham. Kui kogudus näeb tõe elu Kristuses, siis ta muutub. Kogu eelnev andmine näib nõrk ja  närune võrdlus selle juures, mis siis saab juhtuma.

Jeesus õpetas kümnise maksmisest!

Paljud on öelnud, et Jeesus õpetas kümnise maksmisest. Kui nii, siis kellele ta õpetas seda? Matteuse 23:23 ja Luuka 11:42 Jeesus kinnitas variseridele, et kümnise maksmine on nende kohustus, aga ta noomis neid Seaduse tähtsamatest osadest mööda minemise pärast, milleks oli õigusemõistmine, halastus, usk ja Jumala armastamine. Luuka 18:9-14 Jeesus kõneles tähendamissõna kahest mehest, kes läksid templisse palvetama. Esimene oli eneseõigusega täidetud variser, kes hooples Jumala ees paastumisega kaks korda nädalas ja kümnise maksmisega kõigest, mida ta sai. Teine oli maksukoguja, kes ütles:“ Jumal olgu mulle patusele armuline“. Jeesus ütles:“ Maksukoguja läks tagasi oma kotta rohkem õigeks mõistetuna kui variser. Mitte ükski neist juhtumitest ei rõhuta kümnise maksmise tähtsust.

Jeesus lihtsalt kinnitas, et inimesed kellele ta oli rääkimas, olid Seaduse all ja et kümnise maksmine oli osa nende lepingu kohustusest. Ta ei olnud andmas instruktsioone Uue Lepingu usklikule. Ei ole rohkem kirjakohti, kus Jeesus räägiks kümnise maksmisest. Tema suhteline vaikus selle teema suhtes kõneleb meile, et see ei ole võti õnnistuse ja jõukuse juurde Uues lepingus.

Uues lepingus oli tulemas nii radikaalne muutus inimeste suhtes Jumalaga, et oli väga vähe, mida Jeesus võis öelda selle kohta tol ajal. Inimesed  ei oleks sellest aru saanud. Ta ütles oma jüngritele Johannese 16:12-13 „Mul on teile veel palju öelda, aga teie ei suuda seda praegu taluda. Aga kui tema, Tõe Vaim, tuleb, juhib ta teid kogu tõesse, sest tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju.“

Jumal on pannud oma loomuse uuestisündinud kristlasesse. Kui kogudus saab ilmutuse oma ühendusest Kristusega, siis nad hakkavad elama Jumala teenimiseks. Nad  võivad olla kõnelemas* andmise lõpetamisest selle asemel,  et jätkuvalt olemaks pragada* saanud andmise alustamiseks.*

Kümnis lunastab ülejäänud üheksakümmend protsenti!

Öelda, et kümnise maksmine on see, mis kaitseb järele jäänud 90 protsenti hävituse needuses, on vastand Uuele lepingule ja see devalveerib Jeesuse vere. Raha ei saa lunastada midagi ja ei saa seda ka kümnise maksmise praktiseerimine.

„kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine“(Kl.1:14)

“siis ta läks sisse mitte sikkude ja vasikate verega, vaid iseenda verega, minnes ühe korra kõige pühamasse paika, saavutas ta meile igavese lunastuse.“ (Hb.9:12)

„teid pole lunastatud kaduvate asjadega, hõbeda või kullaga teie tühisest esiisadelt päritud eluviisist, vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta Talle kalli verega.“(1 Pet. 1:18–19)

Uues lepingus me oleme lunastatud. See on lõpetatud töö. Seda ei ole vaja uuesti teha iga kord, kui me saame palga tseki. Saatan on lüüa saanud.  Me ei ole tema alluvusala. Me ei ole needuse all. Jeesuse veri maksis totaalse hinna meie vabanemise eest ja seal ei ole midagi,  mida me saame lisada sellele.

Lunastus tähendab, et Jumal  on ostnud meid ja omab meid. Tal on õiglane õigus kõigele, mis meil on: meie ise, meie aeg, meie raha ja iga meie elu detail. Ta väljendab oma tahet igale inimesele  Püha Vaimu töö kaudu mitte  kümnise maksmise alusel.

Uue lepingu üleoleku ja tarkuse aspekt on, et Püha Vaim võib unikaalselt  juhtida iga inimese elu  vastavalt olukorrale. Seadus oli kompleks sellepärast, et see oli adresseeritud  laiaulatuslikele sündmustele, mis võisid juhtuda. Religioossed juhid Iisraelis panid sinna täiendusi katmaks isegi rohkem olukordi. Püha Vaim Uues Lepingus on teinud asjad lihtsaks. Ta juhib iga inimesest individuaalselt aidates tegeleda iga asjaga, millega inimesed on oma elus vastamisi, kaasaarvatud raha andmine ja Jumala kuningriigi toetamine maa peal.

Paulus ütles kirjas Galaatlastele 5:1 „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!“

Head soovivad inimesed püüavad  piirata sind religioosse orjuse ikkega. Sa pead teadma tõde Kristuses olemaks vaba ja vabaks jäämiseks.

Kümnise maksmine kvalifitseerib sind rohkem vastu võtma Jumalalt!

See seisukoht rajaneb uskumisel, et kümnise maksmine on üks ustava finantside eest hoolitsemise aluselistest printsiipidest kristlaste jaoks praegu. Aga seal ei ole piibellikku alust sellele mõtlemisele. Finantside eest hoolitsemine Uues Lepingus on rajatud Püha Vaimu juhtimise järgimisele, kes tegeleb iga Kristuse ihu liikmega individuaalselt. Pühal Vaimul on tarkus ja tunnetus iga vajaduse jaoks igal ajal ja igas kohas. Suur osa andmisest peaks olema regulaarne ja kindel, aga Püha Vaim on, kes määrab, mis on parim igas olukorras. Ta reserveerib õiguse katkestada hetkeolukorda. Kogudusel on vaja õppida usaldama Teda. Ta teeb palju parema töö kui kümnise maksmise printsiip.

Uus Leping on lõpetanud elu lahterdamise. Üks osa ei ole rohkem vaimulikum kui teine osa. Jumala perekonna ettevõttes me oleme oodatud elama Tema jaoks kõigi oma ressurssidega, mitte ainult rahaga. Aga majapidamissuhtes on finantsiline andmine olnud üle rõhutatud kui kõige tähtsam teema. Seal on palju teisi  majapidamise aspekte, mida on täielikult ignoreeritud. Üks, mis on enim mittekuuldud, on Pühast Vaimust juhitud olemine mitte andmine.

Majapidamise eesmärk on kasutada kõiki ressursse targalt Püha Vaimu lõpmatu tarkuse ja tunnetuse abil. See ei ole just anda rohkem ja rohkem ja rohkem. See ei ole raha andmine igal koosolekul või millegi panemine igale ohvritaldrikule, mis läheb mööda. Kui meie andmine on rajatud kohustuse täitmisele nagu kümnis või tegutsemine põhimõttega meie oma finantsilise kasu pärast, siis me võime anda raha aegadel ja kohtadesse, kuhu me ei peaks andma.

Jumal ei taha,  et me paneks väärtuslikke ressursse millegi sisse, kuhu ta ei ole juhtinud. Isegi kui mõni projekt või teenistus on ordineeritud Jumala poolt, võib Ta tahta, et keegi teine toetaks seda, nii et meil oleks ressursse mingi erilise eesmärgi jaoks, mida Ta teab, et on tulemas tulevikus. Püha Vaimu juhtimisest aru saamine, kui Ta kõneleb meile mitte anda, on samuti osa heast majapidamisest.

„Austa Issandat oma varandusega ja uudseviljaga kõigest oma saagist“ tähendab kümnise maksmist !

See seisukoht tuleb Õpetussõnadest 3:9-10 “Austa Issandat oma varandusega ja uudseviljaga kõigest oma saagist, siis su aidad täituvad küllusega ja veiniaamid ajavad üle!“

Saalomon oli kõnelemas kõige esmalt oma ajastu inimestele, kes olid elamas Seaduse all nagu tema oli. Seda saab kohaldada meile praegusel ajal, aga see ei ole kümnise maksmine.

On palju viise inimesel austada Jumalat  oma varandusega Seaduse all. Mõned olid käsud ja mõned oli vabatahtlikud. Kümnise maksmine oli just üks paljudest Seaduse finantsilistest aspektidest.

Esmaviljad olid selgelt erinev ohver kui kümnise maksmine. See oli vabatahtlik ja sellel ei olnud määratud kogust selle suuruse jaoks. Siiski, olid olemas spetsiifilised instruktsioonid seoses sellega, kuidas seda pidi tegema, millisel kujul see pidi olema toodud ja millisel viisil see pidi olema pakutud, ning kuidas seda tohtis kasutada. Jumala austamisel oma esmaviljadega polnud midagi tegemist kümnise maksmisega.

See salm on meile meelde tuletamas, et kõik materjaalne edukus on õnnistus Jumalalt. Materjaalsete vahendite kasutamine Tema kuningriigi heaks on meie loomuse osa, mis meil Tema lastena on. Me võime oodata Jumala õnnistusi tulemas meie üle, kui me elame Kristuses ja elame Talle usu kaudu. Nagu Paulus ütles 2.Korintose 9:6-8:

“Aga see on nii: kes kasinasti külvab,see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti. Igaüks andku nii, nagu ta süda on lubanud, mitte nördinult või sunnitult, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Jumal on  vägev andma teile  kogu armu rikkalikult, et teil ikka oleks kõike küllaldaselt ning et te oleksite rikkad iga teo tarvis,”

1. Kümnis paneb Jumala esimesele kohale sinu elus!

Paljud inimesed maksavad kümnist sellepärast, et nad armastavad iseennast mitte Jumalat. Nad on olnud veendunud, et needus tuleb nende peale, kui nad ei maksa kümnist ja et õnnistus tuleb nende üle, kui nad teevad seda. Nii nad maksavad ustavalt kümnist, aga Jumal ei ole esimene. Ja nagu juba on öeldud, Jumal ei toonita esimesel kohal olemist. Ta ootab, et olla kõik ja et see võiks juhtuda ainult Püha Vaimu väe toimel, kui inimene saab ilmutuse sellest, mida evangeelium tegelikult tähendab. Inimestel, kes on üritamas panna Jumalat esimesele kohale nende elus läbi kümnise maksmise või läbi millegi muu, ei ole ilmutust elust Kristuses Uue Lepingu sees. Kui nad saavad selle, nad muutuvad ja nende andmine saab olema Jumala armastuse väljendus nende südames.

1. Kümnis peab olema kirjutatud välja  esimesena palgatsekist!

See õpetus on kombinatsioon kahest erinevast Vanas Lepingus olevast kontseptsioonist: “esimeste asjade seadus” ja “kümnise maksmise seadus”. Selle tulemusel tekkinud hübriidne seadus on toodud üle Uude Lepingusse ja rakendatud koguduses. Peale Uue Lepingu murdmise, on see hübriid ka Vana Lepingu vigane tõlgendus.

“Esimeste asjade seadus” on vihje käskudele, mis käivad inimese  ja looma esmasündinu ja põldude, viinapuuaedade, ja oliivipuu aedade esmaviljade kohta. See on erinev kontseptsioon kümnise maksmisest ja see oli reguleeritud teiste käskude poolt. Jumal ei ole salliv muutuste suhtes Seaduses. Ta on planeerinud iga aspekti õpetama vaimulikku õppetundi.

Seadus ütleb 2.Moosese 13:2: “Pühitse mulle kõik esmasündinud, kõik Iisraeli laste emakodade avajad inimestest ja kariloomadest- need olgu minu!”

See oli ühekordne sündmus üksiku looma kohta. Kümnis oli iga aastane sündmus  karjast kui tervikust. Kahte kontseptsiooni ei saa kombineerida. Need olid kaks erinevat seadust kahe erineva eesmärgi ja vaimulike õppetundide jaoks.

Teine ebapiibellik seisukoht, mis on muutunud populaarseks, on järgmine: “kui see ei ole esimene, ei ole see kümnis”. See tähendab, et kui sa raiskad midagi enne, kui sa oled maksnud kümnist, siis oled sa  üle astunud Jumala seadusest ja selles ei ole õnnistust. Aga farmerid Iisraelis ei võinud teada, mis nende kümnis võib olla, kuni kogu lõikus oli lõppenud. Selle järel oli vaikne periood, enne kui seda sai anda varaaita. Vahepeal ei olnud seadust mõne neile kuulunud osa müümise või kasutamise kohta. Jumal ei koormanud neid liigse seaduse austamisega.

Piibel vastandub sellele õpetusele ka teisel viisil. Seaduse järgi, kui võeti kümnist lambakarjadest ja teistest kariloomadest, üks kümnendik, mis jäid karjasekepi alla, oli esimesena antud Jumalale, mitte esimesest esimene.

“Ja kõik kümnis veistest, lammastest ja kitsedest, kõigist, kes karjasekepi alt läbi käivad- see kümnis on pühitsetud Issandale: ei tule uurida hea ega halva vahel ega tohi ka vahetada; aga kui ometi vahetatakse, siis olgu ka selle asendaja püha- seda ei tohi lunastada”(3.Ms.27:32-33).

Sõna “kümnendik” 3.Moosese 27:32 on tavaline number, tähendades esimest kümnendat arvulises jadas. See ei tähenda kümnist või kümmet protsenti. See tuleb erinevast Heebrea sõnast. See tähendab, et kümnes loom kuulus Jumalale, mitte esimene.

Iisraeli ei olnud samuti instrueeritud üle vaatama kümnendat looma, et näha, kas see oli hea või halb. Sellel ei olnud tähtsust, kas see oli üks halbadest; see oli üks, mis oli neil kästud anda ja nad ei olnud asendanud seda heaga. See teine näide Seadust, mis on erinev sellest, mida meile on  selle kohta õpetatud.

See peab olema korduvalt öeldud, võti kümnise maksmise küsimusele on ilmutuse saamine Uue Lepingu elust Kristuses. Ilma selle ilmutuseta,  inimesed jäävad kinni vaidlusesse üksikute kirjakohtade üle ja kaotavad tegeliku teema. Siirad inimesed on püüdnud sobitada Uue Lepingu elu  Vana Testamendi mudelite ja eelkujude raamistikku. Jeesus andis apostel Paulusele ilmutuse vaimulikust reaalsusest Uues Lepingus. Kõiki mudeleid ja eelkujusid on vaja tõlgendada selle valgel.

Kümnise maksmise seaduse toomine Uude Lepingusse on vale iseenesest. Uue hübriidse seaduse loomine kümnise maksmisest ja esmaviljadest ja kümnise maksmist selle tippu pannes on sama, mida variserid tegid. Seadus ei olnud siiski nende jaoks kallihinnaline. Neil oli teine käskude kogu, mis nad olid loonud ja lisanud Jumala seadusele.  Nende endi meelest olid nad siirad, aga nad olid kaotanud algse mõtte.

Inimesed ei mõtle, et kümnise maksmise doktriin on sõnum tegude läbi õigeks saamisest. Aga kui kõik Jumala lunastus, kaitse, ja õnnistus sõltub kümnise maksmisest, siis kui hea on õigsus, mis meile on antud tasuta annina? Nad ei pea seda ütlema, aga õigus mis nad meile jätsid, pole hea millekski iseenesest. Nii see ei ole õigsus kõigeks.

Kui läbikukkumine kümnise maksmisel teeb mind Jumalalt varastajaks, siis mu õigsus sõltub kümnise maksmisest. Kui läbikukkumine kohalikule kogudusele esimese tseki välja kirjutamisel palgapäeval põhjustab selle, et ma kaotan Jumala soosingu oma elu pealt, siis mu õigsus peab sõltuma selle tegemisest. Kui kümnise maksmine on see, mis lunastab järele jäänud 90 protsenti mu palgatsekist, siis Jeesuse veri ei lunastanud seda. Kui needus tuleb minu peale kümnise mitte maksmise eest, siis Kristus ei ole mind lunastanud käsuneedusest.

Populaarne õpetus kümnise maksmisest on tegelikult ütlemas, et me vajame Kristust pluss kümnise maksmist. See on ütlemas, et Jeesuse veri ei olnud piisav, et me vajame verd ja kümnise maksmist. Armu sõnum ja kümnise maksmise sõnum erinevad teineteisest kui öö ja päev.

Seitsmes peatükk. Desinformatsioon I

Seitsmes peatükk.

Desinformatsioon I

Desinformatsioon on vale informatsioon,  tahtlikult vaenlase petmiseks välja antud. See on strateegilise sõjapidamise iidne relv. Kogudus on vaimulikus sõjas ja vastamisi kindlalt desinformatsiooni lainega, mis on  valmistatud seda petma ja hoidma seda nõrkuses. Jeesus ütles, et tõe tunnetamine on võti võidu juurde.

„…ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid."(Jh.8:32).

Tõde mis teeb sind vabaks, on Kristuse lõpetatud töö tunnetamine-tema surma, matmist, ülestõusmist ja mida ta nende kaudu tegi. Kui inimene saab aru  Kristusega samastumisest, ühendusest Kristusega ja elamisest Kristuse sisemise väe abil,  siis tal on olemas vaimulik pagas Kristuse võidu kogemiseks. Saatan püüab oma pingutustega seda tõde varjata neutraliseerimaks kogudust.

Kümnise maksmine lükkab ümber Uue lepingu alused ja elu Kristuses. See toodab mentaliteeti, mis hoiab kristlasi vaimulikus ebaküpsuses ja nõrkuses. Kümnise maksmises ei ole probleem protsendis; see on vaimulik perspektiiv, mis paneb inimesi mõtlema, uskuma  ja tegutsema mitte kooskõlas tõega sellest, mis Jumal on teinud läbi Kristuse ja nende suhte  kaudu temale kui pojale.

Selles  ja kahes järgmises peatükis  me  vaatame läbi mõningaid õpetusi kümnise maksmise kohta, mis  eitavad tõde. Seal on mõned mõtted, millest sa pole kuulnud iial varem ja mõned põhjendused, mida võib olla isegi raske uskuda, aga nad kõik on olnud jutlustatud prominentsete ja hästi respekteeritud Jumala riigi teenrite poolt.

Kümnis on Issanda oma!

See seisukoht  annab mõista, et kümnise maksmine on igavene seadus Jumala kuningriigis, mis iialgi ei muutu. See on rajatud järgnevatele salmidele, mis pärinevad Vanast Testamendist.

„Ja kõik maa kümnis maa seemnest ja puude viljast on Issanda päralt; see on pühitsetud Issandale.“(3.Ms.27:30)

„Ja kõik kümnis veistest, lammastest ja kitsedest, kõigist, kes karjasekepi alt läbi käivad - see kümnis on pühitsetud Issandale..“(3.Ms.27:32)

Vaadakem neid salme nende kontekstis. Kes on kõnelemas, kellele nad on räägitud ja mille kohta on nad rääkimas? Sama peatüki salmidest 1 ja 2  meil on vastus kõigile kolmele küsimusele. Issand on rääkimas Moosele ja on andma temale instruktsioone, mida ta peab andma Iisraeli lastele. Need instruktsioonid ei ole Kristuse Ihule. Nad on spetsifiliselt inimeste jaoks, kes elasid seaduse all.   Kuna ei ole kümnist Uues Lepingus, siis neid ei saa rakendada meie suhtes.

„Aga me teame, et mida Seadus iganes ütleb, seda ütleb ta neile, kes on Seaduse all, et iga suu suletaks ja kogu maailm oleks Jumala ees süüalune;“(Rm3:19).

Seadus ei ole kõneldud uuele loodule Kristuses. See pole olnud iialgi kavandatud meie jaoks. Me elame palju kõrgemas ja paremas suhtes Jumalaga.

„Nõnda siis on Seadus olnud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust. Aga et usk on tulnud, siis me ei ole enam kasvataja meelevalla all.“(Gl.3:24-25).

Uues Lepingus me oleme Jumala pojad.  Me oleme Jeesusega kõigi asjade kaaspärijad. Jeesus omab kõike mõlemas nii nähtavas kui nähtamatus maailmas, ja me oleme kaasomanikud temaga.  See leping on nagu abielu kus 100% on omandatud mõlema osapoole poolt ja on  kogu aeg pühendatud teise kasutusse.

Mõnedel usklikel, kes maksavad kümnist, on vale idee, et 10 % kuulub Jumalale ja 90 % kuulub neile. Aga käies Jumalaga sa pead aktsepteerima tema õigust küsida ükskõik millist summat ükskõik mis momendil. Elu Vaimus kui täiskasvanud poeg on võimalik ainult sellel alusel. Küpsusega tulevad mõlemad, nii vabadus kui ka vastutus. Me oleme juhitud Püha Vaimu poolt, mitte lihalike printsiipide poolt, nagu kümnise maksmine, mis oli tähtis inimeste jaoks, kes ei olnud uuesti sündinud.

Inimesed, kellel on valed uskumused kümnise maksmise kohta, võivad olla siiski rohkelt õnnistatud vastavalt nende usule ja sellele, kuidas nad järgivad Püha Vaimu juhtimist. Aga ei ole tähtis, kui õnnistatud ja edukad nad on, see ei õigusta nende doktriini ja see ei tähenda, et neil on kõik, mis Jumal on teinud võimalikuks. Kristuse aulist elu ei saa täielikult kogeda kuni järgitakse eluviisi, mis oli  kavatsetud inimeste jaoks, kes elasid enne ülestõusmist.

Enamus valesid õpetusi kümnise maksmise kohta tulevad ühest asjast: inimesed on püüdnud Vana Testamendi printsiipe rakendada elule Kristuses, kuid need kaks ei segune. Paulusel oli suurim probleem inimestega, kes olid üritanud sobitada Uue Testamendi usklikke  iganenud eluviisidesse. Sama probleem jätkub praegu.

Inimesed, kes õpetavad kümnise maksmist, ütlevad, et nad ei ole jätkamas Seadust. Ometi tulid ainsad instruktsioonid kümnise maksmise kohta Jumalalt läbi seaduse inimestele, kes elasid seaduse all. See oli ainus inimgrupp, keda Ta isegi instrueeris kümnist maksma.

Järgmised neli teemat katavad ühe kõige sagedamini tsiteeritud kirjakoha kümnise maksmise kohta, Ml.3:8-11. See on teine Vana Testamendi kirjakoht, mis on olnud valesti  rakendatud elule Kristuses.

Kui sa ei maksa kümnist, siis sa varastad Jumalalt!

„Kas inimene tohib Jumalat röövida?Aga teie röövite mind ja ütlete:"Kuidas me sind röövime?" Kümnise ja tõstelõivuga“(Ml.3:8)

Vana Lepingu all oli kümnis Jumala oma ja Iisraeli lapsed olid röövimas Jumalalt, kui nad ei andnud seda Talle. Meil on täiesti erinev suhe Jumalaga. Uus leping on tegelikult Jumala-Isa ja Jeesuse vahel. Selletõttu, see on täiuslik ja igavene, kuna see ei sõltu  ekslikust inimesest, kes võib seda murda.  Me oleme kaasa arvatud  Uude lepingusse selle vaimuliku ühenduse kaudu, mis meil on Jeesusega ja me jagame tema lepingu suhet Isaga.

Isa on juba andnud kõik, mis seal on, Pojale. Jeesus Kristus on õiguspärane Issand ja kõigi asjade omanik.  Kristuses  väärt olemise kaudu  ja  selle läbi, et me oleme  Tema ihu, me oleme kõigi asjade kaaspärijad koos Temaga.

„Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.“(Rm.4:13)

„Aga tõotused on antud Aabrahamile ja tema soole. Ei öelda:"Ja sinu sugudele", otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta:"Ja sinu soole", kes on Kristus.“(Gal. 3:16)

„Kui te olete aga Kristuse päralt, siis te olete järelikult Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.“ (Gal. 3:29)

„Nõnda ärgu siis ükski kiidelgu inimestest, sest teie päralt on kõik: olgu Paulus, olgu Apollos, olgu Keefas, olgu maailm, olgu elu, olgu surm, olgu käesolev, olgu tulev - kõik on teie päralt, teie olete aga Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt.“(1 Kor. 3:21–23)

Meil ei ole omandeid, mis olels meie oma eraldi Jeesusest Kristusest. Kõik kuulub Talle ja meile koos, nii ei ole seal sellist asja, nagu Jumala röövimine kümnise mittemaksmise läbi.  Pühendumine on selles  lepingus   100-protsendiline mõlema osapoole poolt. Küsimus ei ole kümnise maksmises; see on Püha Vaimu juhtimise järgimine igal ajal.

Meie suhe Jumala kui uuesti sündinud Pojaga on ülim kõigist eelnevaist. Me ei ole iseeneste omad, meid on ostetud kalli hinnaga, Jeesuse verega. Jumal ei ole iseenese oma, kuna ta on pühendanud iseennast meile, olemaks meile Isa ja totaalne päästja.  Me ei ole enam kümnise maksja tasemel. Me elame kõrgemas absoluutse hülgamise kutses Jumala  ja tema eesmärkide tõttu maa peal. See on uus 100-protsendilise pühendumise  standard Uues Lepingus.

“Nõnda siis igaüks teie seast, kes ei jäta maha kõike, mis tal endal on, ei saa olla minu jünger.“ (Lk. 14:33)

„ega ole oma elu armastanud surmani.“(Ilm. 12:11b)

Kogudus on selline, nagu ta on selle tõttu, mida on koguduse keskel õpetatud.  Ei ole õpetatud tugevast tõest aulise suhte kohta, mis meil on Jumalaga. See on aeg, kus kristlastele pole antud Jumala sõna liha (Hb.5:12-14). On kätte jõudnud aeg nende jaoks, et neid koheldaks kui poegi, kes on võimelised kasvama üles täis pikkusesse Kristuses.

Meie standard praegu ei ole mitte 10 protsenti, vaid see on Kristus ise, kes andis kõik. Paulus on meile eeskujuks:

“Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeületava tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik  selle ja pean seda pühkmeiks, et saada kasuks Kristust.“(Fil. 3:7–8)

Needus tuleb su peale kui sa ei maksa kümnist!

„Olge needusega neetud, et teie, kogu rahvas, mind röövite!“(Mal. 3:9)

Jumal on andnud Iisraelile Seaduse juba tuhat aastat enne seda, kui prohvet Malaki kõneles neid sõnu. Jumal ütles Iisraelile väga selgelt, millised õnnistused tulevad Seaduse pidamisest ja millised needused tulevad selle pidamisest. Läbi aastate Iisrael murdis seda korduvalt ja kannatas needust kui  karistust. See oli nende lepingu olemus.

Seal ei ole needust meie peal Kristuses. See ei ole meie lepingu osa. Jeesus purustas selle ja lunastas meid sellest täielikult.

“Ent Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, kui ta sai needuse meie eest - sest on kirjutatud: "Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub" (Gal. 3:13)

Need, kes õpetavad, et on needus kümnise mitte maksmise pärast, on  vastu rääkimas peamistele aluselistele Uue Lepingu  tõdedele. Siiski kui sa paned iseend tagasi Seaduse alla, sa paned end needuse alla.

“Kuid kõik need, kes rajavad end Seaduse tegudele, on needuse all, sest on kirjutatud: "Neetud on igaüks, kes ei püsi kõiges, mis on kirjutatud Seaduse raamatusse, et ta seda täidaks." (Gal. 3:10)

Elu Kristuses toimib erineva vaimuliku protsessi kaudu,  mis ei ole harmoonias Vana lepingu paradigmaga.“Seepärast siis on pärijaks saamine usust, et see oleks armust ja tõotus jääks kindlaks kogu soole,“ (Rom. 4:16)

Meid on kästud Jumalat proovida kümnisega!

„Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni. (Mal. 3:10)

Nagu oli needus Seaduse murdmise pärast, nii on ka õnnistus Seaduse hoidmise eest. Iisraelile oli esitatud väljakutse pidada kümnise maksmise seadust ja selle läbi panna Jumalat proovile. Malaki 3:10  pole kirjutatud Kogudusele.

Meie oleme tegutsemas täiesti erinevast perspektiivist. Jumal on juba andnud meile kõik meie ühenduses Kristusega. Me ei pea tegema asju õnnistuste  välja teenimiseks.  Ei, seal pole needust meie peal, kui me langeme kiiresti. Jumal on otsimas küpseid poegi, kes elaksid Kristuses ja lubaksid Tal elada läbi nende. Jumal tahab, et me käiksime usus ja järgiksime Püha Vaimu juhtimist, mitte et me maksaksime kümnist.

Meel, mis meil on Kristuses, on teadlikkus sellest, et juba on kõik vajadused täidetud, ehkki varustus ei pruugi olla veel nähtav loomulikus reaalsuses. See on usk.  Idee, et andmine paneb Jumala midagi tegema, ei ole usk, see on puuduse ja manipulatsiooni mentaliteet. Kui andmine on rajatud armastusele inimeste vastu ja usule, et Jumalal on juba varustus sinu jaoks, siis see on nõustumine tõega.

Uus leping ei toimi üldiste standardite kaudu nagu kümnise maksmine. See on administreeritud Püha Vaimu poolt viisil, mis on unikaalne igale inimesele ja olukorrale. Jeesus ütles rikkale noore liidrile müüa kõik, anda vara vaestele, ja tulla teda järgima (Mt.19:16-30, Lk.18:18-30). Need instruktsioonid olid unikaalsed talle.  Kümnis ei olnud piisav.

1.Tm.6:17-18 rikastel ei ole kästud anda ära kõik, nagu rikast noort liidrit kästi toimida. Neile on antud juhised, kuidas nad peaksid kasutama oma rikkust. Kui Peetrus küsis Jeesuselt, mida nõutakse Johanneselt, siis talle öeldi, et seal pole midagi  tema tegevusest (Jh.21:20-22). Jumal tegeleb iga inimesega ja olukorraga individuaalselt.

Seal on palju viise, kuidas usku saab väljendada; siiski nad kõik on unikaalselt inspireeritud Püha Vaimu poolt  spetsiifilise olukorra jaoks. Usk on see, mida Jumal otsib praegu, mitte kümnise maksmine.

„Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heb. 11:6)

„Nõnda siis õnnistatakse neid, kes on usust, koos uskliku Aabrahamiga“. (Gal. 3:9)

Erinevus  usu ja tegude vahel on südame olemus. See, mis on tehtud õnnistuse saamiseks, on töö. See, mis on tehtud, kuna sa usud, et sul juba on kõik õnnistused, on usutegu. Arm ja teod ei segune. Emb-kumb me oleme õnnistatud vaba armuanni läbi või me oleme õnnistatud oma tegude tõttu.

„Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt võlale. Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,“ (Rom. 4:4–5)

„Kui aga armust, siis mitte tegudest, sest muidu ei oleks arm enam arm. [Kui aga tegudest, siis mitte armust, sest muidu ei oleks tegu enam tegu.].“ (Rom. 11:6)

Kümnis sõitleb rohutirtse!

11Ja ma sõitlen teie pärast rohutirtse, et need ei hävitaks teie põlluvilja, ja et teie viinapuu väljal ei jääks viljatuks, ütleb vägede Issand.(Mal. 3:11)

Jumal tõotas sõidelda rohutirtse, kui Iisrael peab oma lepingu kohustust maksta kümnist. Kui nad ei pidanud seda, võis nende peale tulla hävituse needus.

Taas, Uus leping toimib erinevalt kui Vana. Jeesus on juba  võitnud kurja, lunastanud meid tema tegudest, ja vabastanud meid tema meelevallast. See on kõik rajatud Jeesuse valatud verele mitte kümnise maksmisele. Me ei ole ootamas, et Jumal sõitleks rohutirtse.  Jeesus on andnud meile meelevalla ja vastutuse kasutada tema nime tema lõpetatud töö sisse nõudmiseks.

Uus Testament kirjeldab graafiliselt kuradi kaotust ja Jeesuse võitu.

„Jumal on paljastanud valitsused ja meelevallad, häbistanud neid avalikult, võidutsedes nende üle Kristuses.“ (Kol. 2:15)

„Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus surma üle - see tähendab kuradi-, ja vabastaks need, kes surma kartes olid kogu eluaja orjapõlves“(Heb. 2:14–15)

„See sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas, kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid ka tulevasel ajastul,“(Ef. 1:20–21).

Uus Testament on väga selge selles et kõik, mis Jeesus tegi oma surmas, matmises ja ülestõusmises, oli meie kasuks ja et me nüüd jagame tema täielikku võitu ja meelevalda kõigi pimeduse vägede üle.

„kuigi me olime surnud üleastumistes - armu läbi te olete päästetud! -, ning on meid koos temaga üles äratanud ja asetanud taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses,“(Ef. 2: 5–6)

„tänades Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis, kes meid on kiskunud välja pimeduse meelevallast ja asetanud oma armsa Poja kuningriiki, kelles meil on lunastus, pattude andeksandmine.“(Kol. 1:12–14)

„Sest temas elab kogu jumalik täius ihulikult, ja teie olete saanud osa tema täiusest, kes on iga valitsuse ja meelevalla pea.“(Kol. 2:9–10)

Kristuse kaudu me oleme võidu ja meelevalla paigas, mis oli tundmatu eelmiste lepingute ajal elanud Jumala inimestele. Jumalal olid sulaseid Seaduse all ja kui nad pidasid Seadust, sai ta neid õnnistada. Jumalal on nüüd pojad Kristuses ja ta ootab nendelt erinevat elamisviisi. Ta on andnud meile vapustava meelevalla hulga Jeesuse nimes ja vastutuse, mis sellega kaasneb.“

„Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas.“ (Matt. 18:18)

„Vaata, ma olen andnud teile meelevalla kõndida madude ja skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal ja miski ei tee teile iial kahju.“(Lk. 10:19)

„Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: "Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal.“ (Matt. 28:18)

„Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli, tõstavad paljaste kätega üles mürkmadusid, ning kui nad jooksid midagi surmavat, ei kahjustaks see neid; haiged, kellele nad panevad käed peale, saavad terveks."(Mark 16:17–18)

„Seepärast on Jumal tõstnud ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime,et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand - Jumala Isa kirkuseks.“ (Fil. 2:9–11)

Jumal ei ole ootamas, et sõidelda rohutirtse nende pärast, kes maksavad kümnist; ta on juba  löönud seda needust! Igal inimesel Kristuses on kasu sellest totaalsest võidust ilma  kümnise maksmiseta. Inimeste tähelepanu juhtimine kümnise maksmisele kui nende kaitse allikale, mis hoiab nad  kuradi eest, on pettus. See hoiab neid nõrgas, Vana Testamendi meelelaadis. See juhib nad kõrvale nende vastutusest  siduda kuradit ja ajada ta välja Jeesuse nimel.

Kümnise maksmine on ühendus Lepinguga!

Kümnise maksmine on olnud valesti austatud kaugel selle tegelikust tähtsusest, mis sellel oli Vanas Lepingus. Mõnikord see näib, et kümnise maksmine on muutunud olulisimaks teemaks kristlikus jutlustamises ja õpetamises. Kuigi lepingus, mille Jumal tegi Iisraeliga Siinai mäel, oli kümnise maksmine üks Seaduse paljudest nõudmistest.

Jumala lepingus Aabrahamiga ei olnud kümnise maksmine nõutav. Jumal garanteeris selle lepingu ilma mingi kümnise maksmise nõudeta. Kümnise maksmine ei ole enam Uue lepingu osa. Uus leping on rajatud üksnes Jeesuse verele.

„sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!“(Matt. 26:28)

„Kui palju rängema nuhtluse väärib siis teie arvates see, kes Jumala Poega on jalgadega tallanud ega ole pühaks pidanud lepingu verd, millega ta on pühitsetud, ja kes on teotanud armu Vaimu?“(Heb. 10:29)

Jumal teadis, et ainus viis pääste tagamiseks ja inimese õnnistamiseks, oli  anda see tasuta annina.  Inimene oli võimetu midagi kaasa aitama. Jeesus varustas kõigega, mis oli nõutud, Tema oma valatud verega. Pääste on armu läbi ja see hõlmab igat kasu, mis osteti Jeesuse verega ristil. Kui jõukus või mõni teine lepingu õnnistus sõltub kümnise maksmisest, siis ostab selle kümnis mitte Jeesuse veri.  

Uus leping on vereleping mitte kümnise leping. Usk on ühendus, aga see on usk Jeesuse valatud veresse mitte usk kümnise maksmisesse.  Kümnise maksmine lepingu hoidmiseks on sama vale kui selle tegemine nõudeks sisenemiseks lepingusse.